Uudised

8 12.15

Euroopa võtab kasutusele uue tolliseadustiku

Logistikasektori õigusaktides on järgmisel aastal suurim muudatus tolliõiguses, kui Euroopa Liidus võetakse kasutusele uus tolliseadustik.

Uus tolliseadustik võetakse Euroopa Liidus kasutusele järgmise aasta 1. maist. See toob kaasa ka muudatusi Eesti tolliõiguses. Midagi ei juhtu aga üleöö ja Maksu- ja tolliameti (EMTA) tollikorralduse osakonna juhtivspetsialisti Hannes Umborgi kinnitusel tähendab see tollikorralduses üleminekuperioodi, mis esialgsete plaanide järgi kestab 2020. aastani. „Lihtsustatult tähendab, et jätkatakse paljuski tänaste reeglite alusel,“ nentis Umborg. Täpsem üleminekuakt üleminekuperioodi tähtaegadega valmib aasta lõpuks.

Euroopa Liidu uue tolliseadustiku eesmärk on muuta kogu tollivormistus paberivabaks ning ühtlustada ja lihtsustada tollitoiminguid. „Uue seadustiku järgi peab kõik suhtlus liikuma e-kanalisse ja me peame rakendama mitmeid infosüsteeme,“ ütles EMTA tollikorralduse osakonna tollipoliitika rakendamise talituse juhtivspetsialist Inna Issajenko. Esimene suurem infosüsteem rakendub Eestis 2017. aasta jaanuaris ja viimane hiljemalt 2020. aasta detsembris.

Eestis on juba täna põhiprotsessid suures osas elektroonilised, kuid on ka tegevusi, mis seda veel ei ole. Näiteks tollistaatuse kinnitamine on meil täna veel paberil, toovad tolliametnikud näite.

Teine pool muudatustest on tolliprotsesside ühtlustamine, mis muudaks nõuded tollitoimingutele kõigis liikmesriikides ühesuguseks. Eesti ettevõtja jaoks võib see tähendada vaid, et muutub lihtsat senine elektrooniline keskkond, kus ta peab tollitoiminguid teostama. Issajenko toob näite tolliotsuste süsteemist. Kuigi täna on Eestis olemas elektroonne tolli lubade  süsteem, siis ühtse tolliotsuste süsteemiga liiguvad kõik tolli load üle-Euroopalisse andmebaasi. „Ühtlustatakse kogu Euroopa Liidus tolli loa taotlemisega, menetlemisega ja haldamisega seotud protseduurid  ja pole vahet, kas esitada tolliloa taotlus Soomes või Eestis. Loodav  tolliotsuste lahendus toetab tollideklaratsioonide töötlemise süsteemi ja teisi Trans-Euroopa süsteeme ,“ rääkis Issajenko.

Umborg toob toimingute ühtlustamisest näite ka tolli sisemistest toimingutest. Kõigis Euroopa Liidu riikides hakkab toimuma kaupade sisenemisega seotud riskianalüüs ühtsetel alustel ja analüüs teostatakse elektroonselt.

Issajenko lisas, et ühtlustatakse ka kõik andmeelemendid, mis tuleb tollideklaratsiooniga esitada. „Ei ole vahet, kus ettevõtja andmeid esitab, ikka esitatakse sama andmekoosseis,“ kinnitas Issajenko.

Umborgi sõnul toimuvad uue tolliseadustiku rakendamisega suuremad vaidlused vanemates Euroopa Liidu liikmesriikides, kus on rohkem säilinud paberi kasutamist, deklareerimise erikordi ja tollipunkti külastamist. Eestis toimus protsesside ühtlustamine juba Euroopa Liiduga ühinemisel.

PANE TÄHELE

 Uue tolliseadustikuga kaasnevad olulisemad muudatused

  • Muutuvad infosüsteemid. Nendes tehtavad muudatused ettevõtjale 2016. aastal rahalisi kulutusi ei too. Hilisemad muudatused võivad tuua ka rahalise kulu. Näiteks, kui ettevõtja soovib EMTAga hakata andmed vahetama sõnumitega, siis see tähendab kulutusi. Uutest infosüsteemidest teatab EMTA vähemalt pool aastat ette.
  • Muutub tollitagatiste süsteem. Kui seni sai iga liikmesriik ise reguleerida oma tagatiste suurust, siis Euroopa Liidus tulevad tollimaksudele ühtsed reeglid, sarnaselt tänastele transiidiprotseduurile EMTA koos rahandusministeeriumiga otsib lahendusi, et tagatiste suurus ei muutuks ettevõtete jaoks koormavaks.
  • Volitatud ettevõtja saab suuremaid soodustusi. Volitatud ettevõtja saab soodustusi erinevate lubade taotlemisel, madalamaid tagatise määrasid (või vabastuse tagatistest), soodustusi andmete esitamisel. Kui varem olid näiteks tagatistega seotud soodustused siseriiklikud, siis nüüd muutuvad nad üle-Euroopalisteks. Muudatused peaksid loodetavasti tõstma volitatud ettevõtja staatuse taotlemise populaarsust. Praegu on selliseid ettevõtteid Eestis 25.
  • Suurenevad lihtsustatud tollivormistuse võimalused. Tänane lihtsustatud tollideklaratsiooni esitamise kord muutub kliendi jaoks sobivamaks ja planeeritakse rakendada täiendavad lihtsustatud deklaratsioonide esitamise viise. Uuenduseks on keskne tollivormistus (deklaratsioon esitatakse kauba kohta, mis asub teises liikmesriigis, kus toll viib vajadusel läbi ka kontrolli). Teine lihtsustus on enesehindamine. See on volitatud ettevõtja edasiarendus ja selle rakendamist planeeritakse üleminekuperioodi lõpus.
  • Planeeritakse transiidisüsteemi NCTS uuendamist ning siseriiklikud transiidi lihtsustused ühtlustatakse, muutub piirmäär tagatise suuruse arvutamiseks olukordades, kus täpset tollivõla summat ei ole võimalik arvutada..
  • Kaovad mõned tolliprotseduurid. Ühtlustamise eesmärgil kaotatakse mõned seestöötlemise erivormid ja tolli kontrolli all töötlemine. Jääb ainult üks seestöötlemise protseduur.
  • Vabatsooni eritüüp kaob. Kui täna on kahte tüüpi vabatsoone, siis alles jääb esimest tüüpi vabatsoon ja teine vabatsooni tüüp, mis sarnaneb olemuselt tollilaoga, kaob..
  • Tollilaod. Muutuvad tolliladude tüübid, kuid suuri muutusi see kaasa ei too.
  • Ajutine ladustamine. Ajutise ladustamise aeg pikeneb 20 päevalt 90 päevale ning võimaldatake kaupade transport ajutise ladustamise raames Terminoloogia ühtlustub ning kaovad tänased hoiukoha load.
  • Sisenemisdeklaratsioon. 1. maist muutuvad kehtetuks transiidilihtsustuseks väljastatud load, ehk kasutada ei saa enam sisenemisdeklaratsiooni. Põhjus on, et liikmesriikidelt võetakse õigus kehtestada siseriiklike lihtsustusi. Ettevõtted peavad hakkama kasutama tavalist transiidiprotseduuri.
  • Muutub siduva tariifinformatsiooniga seonduv, otsustel lühemad tähtajad ning otsus muutub siduvaks ka tollile.
  • Tolliagentuuridele avaneb võimalus oma teenuseid pakkuda lisaks asukohariigile ka teistes liikmesriikides.
  • Täpsustatakse tolliväärtuse reegleid, eelkõige puudutab see väärtuses arvestatava müügi defineerimist ja autori- ning litsentsitasudega seonduvat.
  • Tollistaatusega seonduv liigub elektroonilisse kanalisse, kasutusele võetakse uus tollidokument (tolli kaubamanifest), muutub piirmäär kauba tollistaatuse tõendamiseks isiku poolt (15 000 eurot).
  • Täpsustuvad reeglid tollideklaratsiooni esitamiseks suuliselt või muu toiminguga.
  • Muudetakse reegleid kaupade väljumistolliasutuse määramisel ekspordi korral määramisel
  • Tolliotsuste ümber vaatamine. Toll vaatab täna kehtivad tähtajatud load ümber aastani 2019. Kõik praegu kehtivad tähtajatud load vaatab toll üle ja väljastab uutel alustel. See võib ettevõtetele kaasa tuua ümberhindamise käigus täiendavate uute nõudmiste esitamise. Lubade ümbervaatamine toimub ettevõtte põhiselt, mitte loaliigi põhiselt.

www.logistikauudised.net

Veel uudiseid